25.10 kell 19 Tallinn, ERRi 1. stuudio
Vortex temporum / Aja keerises / Vortex of Time
Ukho Ensemble Kyiv (Ukraina)
Helena Tulve (s 1972)
“Languse ööl” (2006/2015)
flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, löökpillidele, klaverile (16’)
Maxim Kolomiiets (s 1981)
“Vinyl Snails” (2016)
flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, vibrafonile, klaverile (7’)
Alisa Zaika
“he only dreamed of places now…” (2022)
flöödile, klarnetile, viiulile, vioolale, tšellole, vibrafonile, klaverile (6’)
Pierre Boulez (1925–2016)
“Dérive 1” (1984)
flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, vibrafonile, klaverile (7’)
Jānis Petraškevičs (s 1978)
“Kārtības rituāli” (“Korra rituaalid”, 2021/2022)
viiulile, vioolale, tšellole, klaverile (14’)
***
Gérard Grisey (1946–1998)
“Vortex Temporum” (1994–1996)
flöödile, klarnetile, klaverile, viiulile, vioolale, tšellole (40’)
Aja keeris ja teisi lugusid
Sel aastal esimest korda “AFEKTiga” ühinedes esitab Ukho Ensemble Kyiv Gerard Grisey meistriteose – tema “Vortex Temporumi”, mis on “ainus lugu arpedžost ruumis ja ajas, meie kuulmisakna all ja taga”. Selles teoses, mis näitab, kuidas aeg muusikas töötab ja kuidas selle auditoorset tajumist saab teatud muusikaliste vahenditega programmeerida, asetab Grisey kuulaja sõna otseses mõttes aja lehtrisse. Ühe prantslase 1990. aastate keskel kirjutatud teos heidab muu hulgas valgust ühele lehtrile, mida Ukraina kuulajad ja muusikud kogevad praegu iga päev – aeg, mis kulgeb väljakannatamatult aeglaselt, talumatult kiiresti ja murdes oma keeristega elusid.
Jānis Petraškevičsi “Korra rituaalid” kastavad meid aja ringlusse ja lõpmatusse ruumi: on võimatu kirjeldada imestust, mis on inspireeritud põnevatest ja salapärastest heliobjektidest, mis selles ajalises kontiinumis maagiliselt ilmuvad ja kaovad.
Helena Tulve muusikas resoneerivad prantsuse meistrite Grisey ja Boulezi helid, kuid neid muudab “Languse öö” rahutuks tegeva ja võrgutava ilu piinav unenäoline lüürika.
Ukho Ensemble’i helilooja ja oboemängija Maxim Kolomiiets kirjutas 2016. aastal Pierre Boulezile pühendusena tema 90. sünnipäevaks viimase “Derive I” alusel teose “Vinyl snails”, kuid hoidudes olemast väga tõsimeelne. Teose võtmeks on juba lapsepõlvest tuttava plaadi kuulamine, olles korraga nii postromantiline kui postseriaalne. Plaat takerdub pidevalt ja eksib algusesse, andes vanamoelistele meloodiatele kaasaegse värvingu. Ukho uus vinüül Grisey looga “Vortex Temporum” jõuab kuulajateni 2023. aasta lõpuks, mille annab välja uus plaadifirma Kyiv Dispatch.
Alisa Zaika ja Maxim Kolomiiets kuuluvad oma kahekümneaastase vanusevahega Ukraina heliloojate eri põlvkondadesse, kuid mõlemad tulevad sama õpetaja Alla Zahaikevõtši käe alt. Ansambel töötas Alisaga esimest korda, kui ta oli vaid kuusteist; tema teos “he only dreamt of places now…” on kirjutatud Ukhole 2022. aasta novembris ja siiani on seda esitatud vaid korra.
26.10 kell 19 Tallinn, Estonia kontserdisaal
U: 20
Ansambel U: juubelikontsert
Ansambel U: Tarmo Johannes (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Vambola Krigul (löökpillid), Taavi Kerikmäe (klaver)
Erikülaline Garth Knox (vioola), kaastegevad Mart Kangro ja Kalle Tikas
Jüri Reinvere (s 1971)
“Ööpilt magava Cupidoga” (2023, esiettekanne, Eesti Heliloojate Liidu tellimus)
Tatjana Kozlova-Johannes (s 1977)
“Ainult õhk” (2023, esiettekanne) klaverile ja ansamblile
Morton Feldman (1926–1987)
“The Viola in My Life II” (1970)
soolovioolale, flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, tšelestale ja löökpillidele
Tristan Murail (s 1947)
“Paludes” (2011) flöödile, klarnetile, viiulile, vioolale ja tšellole
***
Mart Kangro / ansambel U:
“Harmoonia” (2009/2023)
Kas tõesti on U: tegutsenud juba 20 aastat? Ühtpidi ei tundugi see nii ammu, kui U: astus üles oma esimese tervikkontserdiga 16. oktoobril 2003. aastal festivalil “NYYD”, kavas Tristan Murail, Karlheinz Stockhausen, Toivo Tulev, Rome Monteiro, Steve Reich, teisalt näib see aeg pikk, sest sinna sisse mahub tohutult palju ülimalt erinevaid ja mitmekesiseid ettevõtmisi akadeemilisest 20. sajandi nüüdismuusikast kõige pöörasemate eksperimentideni, samuti hariduslik töö, tehnoloogilised arendused, esinemised mainekatel festivalidel jpm.
Kontserdi kava toob endas kokku viiteid nii U: jaoks olulistele heliloojatele kui koostööpartneritele. Eriline au on jälle mängida koos ühe nüüdismuusika sfäärides hinnatuima vioolamängija Garth Knoxiga.
Õhtu teises pooles tuleb uues versioonis ettekandele Mart Kangro / U: “Harmoonia (2009/2023). Mart Kangrot ja U:-d seob pikaajaline koostöö, ühiselt on välja toodud etendused “Mäng” (2006), “Romeo ja Julia” (2008), “Harmoonia” (2009), “In the Dark” (2019).
“Harmoonia” esiettekanne toimus 2009. aasta “NYYD”-festivalil (kaasproduktsioon: “NYYD”-festival, Kanuti Gildi SAAL). Etendus püüab tuua välja muusikainterpreetide elu paradokse. Mida muusikud muusikat mängides tegelikult teevad? Millele kulub aeg ja kuuluvad mõtted orkestris, kui keset pikka süiti oma viietaktilist soolot ootad? On see pealesunnitud vaikus koomiline või isegi traagiline? Paras paradokside pundar, mida U: ja Mart Kangro muigega suunurgas harutada on püüdnud.
Idee & lavastus: Taavi Kerikmäe, Mart Kangro.
Muusika: Arnold Schönberg, Sergei Prokofjev, Kimmo Kuitunen, Clarence Carson Parks, Doors, Paul Simon, Art Garfunkel, Jay Livingston, Ray Evans, Mike Leander, Rein Rannap.
Tehniline teostus: Kalle Tikas.
Koostöös Eesti Kontserdiga
27.10 kell 19 Tallinn, Estonia kontserdisaal
Piiririik / Border State
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Lembit Peterson (lugeja, Theatrum)
dirigent ja klaverisolist Michael Wendeberg
Helena Tulve (s 1972)
„Südamaa“ klaverile ja sümfooniaorkestrile (2012/2014)
György Ligeti (1923–2006)
“Lontano” (1967)
***
Kaija Saariaho (1952–2023)
“Ciel d’hiver” (“Talvine taevas’’, 2013)
Jānis Petraškevičs (s 1978)
“Dead Wind” (2017/2018)
Galina Ustvolskaja (1919–2006)
Sümfoonia nr 3 (alapealkirjaga “Иисусе Мессия, спаси нас!”) lugejale ja orkestrile (1983)
Festival “AFEKT” keskendub tänavu piiririigi ideele nii geograafiliselt kui ka ekstreemse äärmuseni viimistletud ideede väljendusena muusikas. ERSO kontserdil kõlavad avangardmuusika piire testiva Galina Ustvolskaja ning 100. sünniaastapäeva tähistava György Ligeti teoste kõrval oma põlvkonna rahvusvaheliselt tunnustatuima lätlase Jānis Petraškevičsi teos “Dead Wind” (“Surnud tuul”) ning samuti rahvusvaheliselt järjest sügavamaid jälgi jätva ja laieneva tegevusraadiusega eesti helilooja Helena Tulve suurteos klaverile ja sümfooniaorkestrile “Südamaa”. Hommage’ina hiljuti lahkunud nüüdismuusika suurkujule, soome helilooja Kaija Saariahole on kavas tema teos “Talvine taevas” (“Ciel d’hiver”). Kontserti juhatab (ja ka Helena Tulve teoses soleerib) tunnustatud nüüdismuusika dirigent Michael Wendeberg, kes on muuhulgas olnud uue muusika lipulaeva Ensemble InterContemporain pianist ning teinud koostööd Pierre Bouleziga.
Koostöös ERSOga
28.10 kell 16 Tallinn, Teatri- ja Muusikamuuseum, Peeter Süda saal
vaikusetus / an absence of any kind of silence
Duo Taavi Orro (klarnet) ja Robert Fleitz (klaver)
Mirjam Tally (s 1976)
“Soe elu jäämäe jalamil” (2014/2016) klarnetile ja klaverile (6’)
Minna Leinonen (s 1977)
“Pheme” (2011) B-klarnetile ja helisalvestisele (7’)
Ernests Vilsons (s 1994)
“an absence of any kind of presence” (2018) klaverile (6’)
Agita Reķe (s 1992)
“Black Orchid” (2023, esiettekanne) elektroonikale, bassklarnetile ja klaverile (8’)
Liisa Hõbepappel (s 1994)
“ANLAGE I: Whalesong” (2023, esiettekanne) klarnetile (6’)
Jānis Petraškevičs (s 1978)
“Klusā Balss” (“Vaikne hääl”, 2023) klaverile (7’)
Platon Buravicky (s 1989)
Sonaat “Plexus” (2020) klarnetile ja klaverile (15’)
vaikusetus
“Universum tekitab heli – see on heli. Selle heli tuumas on vaikus, vaikus, mis tekitab heli, mis ei ole selle vastand, vaid selle lahutamatu hing. Seda vaikust on ka võimalik kuulda.”
—Etel Adnan
Vaikus ei ole heli puudumine, vaid potentsiaal – võimalus lähemalt kuulata, teistmoodi tajuda. Julgustame kontserdikülastajat tähele panema vaikust – vaikust helide, kahe esineja, reaalsuse ja ettekujutatu ning alguse ja lõpu vahel. Missugused helid ja hääled jäävad meile igapäevase müra tõttu märkamata? Selle kontserdiga loob duo Orro-Fleitz ruumi, kus kuulajal on võimalus vaikuse ja vaikusetuse üle mõtiskleda.
28.10 kell 18 Tallinn, Eesti Ajaloomuuseum, Suurgildi saal
Avanemine / Unfolding
Duo Sarah Saviet (viiul) ja Joe Houston (klaver)
Helena Tulve (s 1972)
“Awe” (2023, esiettekanne)
Monika Mattiesen
“Pesas” (2023, esiettekanne), kaastegev Sander Saarmets – helidisain, Max patch
Sarah Saviet ja Joseph Houston
“Unfoldings” (2021)
Rebecca Saunders (s 1967) ja Enno Poppe (s 1969)
“Taste” (2022)
“Avanemine” – selles ambitsioonikas programmis uurib Saviet/Houston Duo erinevaid tämbrilisi universumeid, mis hõlmavad viiuli ja klaveri traditsioonilist koosmängu ja suunavad ka sellest eemale. Oma ühiselt loodud teoses “Unfoldings” (“Avanemised”) rändab duo läbi rea üksteisega haakuvaid ja aeglaselt lainetavaid akorde, põimides kokku püsivaid resonantse. Rebecca Saundersi ja Enno Poppe pööraselt virtuoosses duos “Taste” (“Maitse”) on ühendavaks lõimeks meloodia: teose esimeses pooles “värvivad” viiulimeloodiat klaveri glissando’d ja klastrid, mis koos sostenuto-pedaaliga tekitavad kummitusliku resonantsi, millest viiulimeloodia tekib. Teose teises pooles on kesksel kohal need keerulised klaveriresonantsid, milledest omakorda ilmuvad välja vaevukuuldavad meloodiad, mida siis omakorda täiendavad igatsevad ja killustatud viiuli liinid. Esiettekandele tulevad ka Monika Mattieseni ja Helena Tulve duole kirjutatud uued teosed.
28.10 kell 19.30 Tallinn, Telliskivi Loomelinnak, Roheline saal
Sündinud lainetes / Born in Waves
Elis Halliku autoriplaadi esitlus
Austria mainekas plaadifirma Kairos andis välja eesti helilooja Elis Halliku (s 1986) autoriplaadi “Born in Waves”. Albumil on peamiselt kammerlikud kompositsioonid ning üks orkestriteos – kontsert kahele viiulile ja keelpilliorkestrile “Stiihia”. Plaadile on koondatud helilooja viimase kümnendi loomingu olulisemad teemad. Kuulajaile avaneb autori mitmekesine helimaastik, mida on kujundanud kompositsiooniõpingud Eestis ja Prantsusmaal, iseäranis kokkupuude spektraalmuusika ja elektronmuusika väljendusvahenditega. Halliku muusikalise mõtlemise keskmes on heli ja selle erinevad omadused, nn puhta ja moonutatud kõla kõrvutamine või kokkusulatamine laiendatud mänguvõtete kaudu, tämber ja harmoonia kui ehitusmaterjal.
Tasuta
28.10 kell 20 Tallinn, Telliskivi loomelinnak, Roheline saal
“AFEKT” ja “ÜLE HELI” festival esitlevad: Terra incognita
Kuraatorid Aivar Tõnso ja Sander Saarmets
“Terra incognita” on ruumilistele helidele pühendatud kuulamisõhtu. Aivar Tõnso ja Sander Saarmets otsivad nii ajaloo- kui ka isiklikest arhiividest teoseid, mis ületavad aja- ja žanripiire ning kõnetavad ka tänapäeval.
Avatud on baar
29.10 kell 16 Tallinn, MUBA kammersaal
Kuula kaks korda / Listen Twice
Triin Ruubel (viiul), Paula Ernesaks (metsasarv), Kärt Ruubel (klaver); kaastegev muusikateadlane Kerri Kotta
György Ligeti (1923–2006)
Trio viiulile, metsasarvele ja klaverile (1982)
Festival “AFEKT” tähistab nüüdismuusika klassiku György Ligeti 100. sünniaastapäeva AFEKT Solistide kontserdiga, kus kõlab Ligeti loomekaare pöördeline teos “Trio”, mis esitatakse kaks korda. Kahe esituse vahel kommenteerib teost ja esitust muusikateadlane, Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Kerri Kotta.
29.10 kell 18 Tallinn, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box
Kujuteldava piirid / Figments of Limits
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu õppekava magistrantide kontsert
Eesti muusika- ja teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu MA tudengid Karl Korts, Artjom Jurov, Adla Cameselle Barbosa ja Lucija Mrzljak. Kontserdiprojekti märksõnadeks on remix ja kollektiivne looming. Projektis osalevad tudengid kompavad ja nihutavad piire enda ja teiste loomingu vahel, loovad uusi seoseid, lõhuvad olemasolevaid ja põimivad tervikuks vastandlikke ideid. Kontserdil kõlab nii uudislooming kui varem EMTA audiovisuaalse loomingu õppesuunal loodud teoste remix’id. Kuraator on Einike Leppik.
Tasuta
30.10 kell 19 Tallinn, Rootsi-Mihkli kirik
Spekulatiivsed harmooniad / Speculative Harmonies
Harmonic Space Orchestra
Thomas Nicholson (s 1995)
“Minimal surface 2” (2023, esiettekanne)
häälele, veerandtoon-flöötidele, tromboonile, viiulile, vioolale, tšellole (15’)
Marc Sabat (s 1965)
“Jean-Philippe Rameau” (2012)
veerandtoon-altflöödile, tromboonile, tšellole
Liisa Hirsch (s 1984)
“Vseva’s Light” (2008) klaverile
Liisa Hirsch
“Page One” (2003/2023) klaverile
Marc Sabat (s 1965)
“Nocturne” (1996) klaverile
Marc Sabat
“Etude” (2017) klaverile
Catherine Lamb (s 1982)
“The Additive Arrow” (2021/2022)
veerandtoon-bassflöödile, tšellole ja süntesaatorile
Berliinis tegutseva puhtale intonatsioonile (just intonation) spetsialiseerunud ansambli Harmonic Space Orchestra liikmed esitlevad kava, kus on eesti helilooja Liisa Hirschi ning ansamblistide Catherine Lambi, Thomas Nicholsoni ja Marc Sabati teosed, mis hõlmavad resoneerimise, harmoonilise sulandumise ja ebatäpsuse alaseid ideid, Jean-Philippe Rameau’ intonatsiooniteooriaid ja sisemise/välise sulandamist tonaalseks väljaks.
Harmonic Space Orchestra esineb koosseisus: Catherine Lamb (hääl), Rebecca Lane (veerandtoon-flöödid), Marc Sabat (viiul), Thomas Nicholson (vioola, klaver, süntesaator), Lucy Railton (tšello), Weston Olencki (tromboon).
Kontserti toetab Goethe Instituut
31.10 kell 19.00 Tallinn, Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi saal
Identiteedi piirid / The Borders of Identity
Spółdzielnia Muzyczna contemporary ensemble (Poola)
Helena Tulve (s 1972)
“Rimlands” (“Äärealad”, 2012) klarnetile, tšellole, klaverile (20’)
I Secret garden – blanc
II Secret garden – noir
III Pathless land
Ville Raasakka (s 1977)
“Vanishing Point” (2013) klaverile (5’)
Dobromiła Jaskot (s 1981)
“Hagalaz” (2004) klarnetile, tšellole, klaverile (12’)
Maxim Kolomiiets (s 1981)
“Shadow Speaker” tšellole
Georges Aperghis (s 1945)
Trio klarnetile, tšellole, klaverile (10’)
Kontserti toetab Adam Mickiewiczi Instituut
Identiteedi piirid. Meie valitud programm tekitab küsimusi geograafiliste piiride ja heliloojate kultuurilise identiteedi seoste kohta. Milliseid omadusi võime leida Prantsusmaale elama asunud kreeklase, Austraalias elava poolaka või aastaid Saksamaal töötava horvaadi muusikast? Kas on midagi, mille poolest tunneme ära Balti riikidest pärit muusika? Kas globaalses kultuuris ja reaalsuses, kus mõtted ja ideed voolavad vabalt ja selgelt, on sellistel küsimustel üldse mingit tähtsust? Pakume välja mitmekesisest muusikast koosneva kava, seda nii kõla kui tähenduse poolest, ning ehk (loodetavasti!) ületame ja laiendame kuulaja taju piire.